Tänane Vormsi,
see on üks suur ja umbes 30 väiksemat saart, kokku üle 93 km2 kuiva maad. Vormsi vanemad ja ühtlasi kõrgemad osad tõusid üle merepinna ligikaudu 3 000 aastat tagasi. Tänapäeval jätkub maapinna kerkeprotsess kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. | | Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. | | Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike.Rikkalik on saare taimestik. Vormsi saarelt on teada üle 900 liigi erinevat puu, põõsa- ja rohttaimeliigi, millest ligi 60 on erineva rangusega kaitse all (näit. kaunis kuldking, valge ja punane tolmpea, kärbesõis, koldjas selaginell, müür-raunjalg, emaputk, Moori osi jt.). Arvukalt on kirjeldatud saarel samblaliike, eriti huvitav on saare samblikufloora, mis sisaldab 301 liiki. | | | Loomastikust on saarel on registreeritud 3 roomaja- ja 3 kahepaikseliiki. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn ehk kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest elutseb saarel veel suurkõrv. Suuremaid ja väiksemaid imetajaid on täheldatud 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu.Rikkalik on saare linnustik. Üldse on Vormsil kirja pandud 211 linnuliiki, kellest väärivad eraldi märkimist saarel pesitsevad merikotkad ja sookured. Siin tegutseb rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla. Arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva. Vormsit läbivad kaks tähtsat lindude rändeteed: üks mis kulgeb üle Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi poolsaare Väinamerd pidi üle Virtsu Liivi lahe suunas ja teine mis kulgeb Põõsaspea neemelt üle Vormsi põhjaranniku Tahkuna suunas. Kevadel ja sügisel väärib tähelepanu valgepõsk-laglede ning teiste metshanede läbiränne, sügisel muudavad sookured põllud halliks. | | VORMSI - KESKKONNAHOIDLIK VÄIKESAAR Vormsil rakendatakse jäätmete liigiti kogumise süsteemi.
Selleks on paigaldatud küladesse rajatud prügimajadesse eraldi konteinerid sorteerimata olmejäätmete, taskasutatavate jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete kogumiseks. | |
|
|
